Kivil on hing

Seda on moel või teisel kogenud kõik, kes kiviga on töötanud. Toimiva ja vastupidava lahenduse ehitamiseks on mitu võimalust. Looduslik materjal pakub midagi lisaks. Esteetilisust, iseloomu; teadmist, et temal on oma ajalugu.

Mitu nägu
ja tegu

Ühe materjaliga pikalt tegeledes muutub see oma lihtsuses aina kõnekamaks. Kaob vajadus midagi ilustada või lisada, kuid kasvab võimekus sama kiviga ümber käies jutustada väga erinevaid lugusid.

Käegakatsutav ajamasin

Vanad kivirajatised viivad meid mõtetes aegadesse, mil need ehitati ning millest need läbi on tulnud. Uut vaadeldes saame ette kujutada, mida kõike see näeb pärast meie aega ning kellega see tulevikus kokku võib puutuda.

Otsese tunnetusliku kogemuse sellest annab sooja õhkav kivimaja kuuma päeva lõpus.

Külm ja
kuum

Kivile kui materjalile mõeldes on esmane seos – ka ülekantud tähenduses – midagi külma ja läbistamatut. Tahtes aga tekitada püsivat soojust, on üks kindlamaid abivahendeid just kivi.

Imetlusväärne vananemine

Nii nagu sama materjal eri töötlustes räägib lugusid, teevad seda ka elamise jäljed nagu plekid, praod ja täkked. Kivi oma tugevuse juures ei ole vigastuste vastu immuunne.

Loodusliku materjali üks võlusid on ootamatud detailid, sageli tekkinud just läbi looduslike „vigastuste“, mis mõjuvad loomulikuna.

Inimkeskkonnas jätkub kivi kujunemine igapäevases kasutuses, mille käigus tekkivaid jälgi võiksime aktsepteerida samuti kui osa selle materjali eluloost.

Igavene kivi

Kivis on vaikus. Konstant, mis püsib, kui kõik muu on vaibunud, ent ühtlasi jääb jutustama kõigest, mis olnud.

Kõnekas
kivi

Põhimõte teha võimalikult vähe on kõnekalt toonud meie juurde tellijad, kes jagavad samasugust maailmavaadet.

Tõestust pikast sõprusest materjaliga annab ka see kivist pea, mille Kaido tahus umbes 14-aastasena.

„Isegi kivil on rudimentaarne teadvus, vastasel juhul teda poleks olemas ning tema aatomid ja molekulid hajuksid. Kõik on elus ... ja erineval astmel teadvuse väljendus; teadvuse vormiline ilming.“

Eckhart Tolle